Juura

1. detsembril 2013. aastal möödus 20 aastat asjaõigusseaduse jõustumisest. Asjaõigusseadusel on Eesti eraõiguse kujunemise jaoks olnud oluline tähendus. Suures osas 1940. a tsiviilseadustiku eelnõu asjaõiguse osal põhinenud asjaõigusseaduse vastuvõtmisega oli langetatud ühtlasi otsus selle kasuks, et Eesti uus tsiviilõigus kujundatakse germaani õigusperekonna eeskujul kodifitseeritud tsiviilõigusena, lähtudes pandektilisest süsteemist. Ühtlasi oli asjaõigusseadus esimene viiest seadusest, mis funktsionaalselt moodustavad tsiviilseadustiku. Asjaõigusseaduse järel koostati ja kehtestati tsiviilseadustiku üldosa seadus (1994), perekonnaseadus (1995), pärimisseadus (1997) ja võlaõigusseadus (2002). Hiljem on uuendatud tsiviilseadustiku üldosa seadust (2002), pärimisseadust (2009) ja perekonnaseadust (2010). Asjaõigusseadusesse on tehtud küll palju parandusi (suuremas mahus 1999 ja 2003), kuid seadus tervikuna on ajaproovile hästi vastu pidanud.

Asjaõigusseaduse kohta ilmus esimene kommenteeritud väljaanne (P. Pärna, V. Kõve) juba 1996. aastal, täiendatud kujul ka 2004. aastal (P. Pärna). Vahepeal on oluliselt laienenud kohtupraktika, seda nii asjaõigusseaduse enda kohaldamisel, aga on ka tekkinud uued õiguslikud olukorrad seoses koostoimega teiste seadustega. Näiteks on asjaõigusseadusel oluline tähendus täitemenetluses ja pankrotimenetluses, võlaõigusseaduse, perekonnaseaduse ja pärimisseaduse kohaldamisel jne. Ilmunud on ka kommenteeritud väljaanded asjaõigusseadusega seotud olulisemate tsiviilseadustiku osade, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse kohta, millele asjaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne paratamatult tuginema ja viitama peab. Seetõttu oli aeg küps asjaõigusseaduse uute kommentaaride jaoks. Algselt kavandasime asjaõigusseaduse kommenteeritud väljaande ühe raamatuna, kirjutamise käigus tuli aga käsitlemist väärivaid probleeme üha juurde ja nii kasvas käsikirja maht nii suureks, et kommentaarid ilmuvad kahes köites. Esimene köide hõlmab asjaõigusseaduse kolme esimest osa – üldosa, valdus ja kinnistusraamat ning omand; teine köide ülejäänud viit osa (4.–8. osa), mis käivad piiratud asjaõiguste (servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus) kohta. Teine köide ilmub hiljemalt 2014. aasta sügisel. Asjaõigusseaduse uue 2-köitelise kommenteeritud väljaande ilmumise järel on lõpule viidud tsiviilõiguse tuumikseaduste kommentaaride koostamine ühtse standardi alusel: VÕS I (2006), VÕS II (2007), VÕS III (2009), TsÜS (2010), AÕS I ja II (2014).

Asjaõigusseaduse kommentaarid on koostatud samas stiilis, nagu eelnevalt ilmunud võlaõigusseaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse kommentaarid. Kõigepealt on selgitatud iga paragrahvi eesmärki ja näidatud selle allikad ning seejärel selgitatud paragrahvi sisu. Sisu kohta käivad selgitused on muidugi kõige mahukamad, kusjuures olulist tähelepanu on pööratud nii asjaõigusseaduse sätete omavahelistele seostele kui ka asjaõigusseaduse sätete seostele teiste seadustega ning asjaõigusseaduse kohaldamise probleemidele eri õigusvaldkondades.

Juhul kui kommentaaride tekstis on juttu paragrahvidest, mille puhul ei ole näidatud seaduse nimetust, on tegemist kommenteeritava seadusega. Kõigi muude seaduste puhul on antud paragrahvid koos seaduse nimetusega, reeglina vastava lühendina. Lühendite selgitav loetelu on lisatud. Nagu võlaõigusseaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse kommentaaride puhul, on ka asjaõigusseaduse kommentaarides kesksel kohal Riigikohtu lahendite analüüs. Hõlmata on püütud kõik olulisemad Riigikohtu lahendid, mis seonduvad asjaõigusseaduse rakendamisega. Riigikohtu kasutatud lahendite loetelu on antud kommentaaride lisas, kusjuures lahendid on süstematiseeritud vastavalt seaduse struktuurile. Konkreetseid lahendeid seoses vastavate probleemidega saab vaadata joonealustest viidetest.

Oleme hoidunud sellest, et lugejat üle koormata paljude viidetega kirjandusele, nii on tehtud viiteid eelkõige Riigikohtu lahenditele, kirjandusele ja muudele allikatele aga võimalikult piiratud mahus. Kommentaaride lisas on toodud aga kirjanduse loetelu, kus lisaks kasutatud ja viidatud kirjandusele on toodud ka muud Eestis avaldatud publikatsioonid asjaõigusest, samuti Eesti autorite mujal asjaõigusest avaldatu. Kirjanduse loetellu on lisatud ka Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööd ja teadusmagistritööd, mis on kirjutatud asjaõigusest või asjaõigusega lähedalt seotud teemal.

Kommentaaride koostamisel on aluseks võetud asjaõigusseaduse tekst ja muud seadused, samuti Riigikohtu lahendid seisuga 1. detsember 2013. Kasutatud on siiski ka mõnda pärast 1. detsembrit 2013 tehtud Riigikohtu lahendit.

Mahukate kommentaaride esmakordsel koostamisel ei ole võimatu, et tekstis on ebatäpsusi, oleme tänulikud kõigi märkuste ja ettepanekute eest. Palume need saata kas koostajatele või kirjastusele Juura.

Täname kõiki autoreid, kes kommentaaride kirjutamisel osalesid, samuti kirjastust Juura ja õigusteadusdoktorit Peep Pruksi.

Tartus, 14. veebruaril 2014
Paul Varul
Irene Kull
Villu Kõve
Martin Käerdi
Tarvo Puri